Suitsutamine

Tänapäeval on meie parimaks suitsuandjaks loomulikult lepapuu, aga kasutatakse ka õunapuud,
pirnipuud, kõrvenõgeseid ning saartel isegi veidi kadakat.
Tänapäeval, kui suitsusaunad on pea kadunud, kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks spetsiaalseid suitsuahjusid või tööstuslike suitsukambreid. Ka toimub suitsutamine palju lühema aja jooksul kui
vanasti. Varasemalt suitsutati liha ja kala kas pliidi kohal korstnalõõris või siis saunade lõõrides, kus
jõuludeks ohverdatud sea kintsud rippusid marlisse mähituna kuni kevadeni. Suitsutamisel on kaks peamist meetodit: kuumsuits temperatuuril 60–80° ning külmsuits pikema aja jooksul 15–20°. Kui kuumsuitsutoode on pehmem ja läbiküpsenum, siis külmsuitsu oma on sitkem ja vintskem.
Põhjapoolsematel aladel, kus nappis kuumi ja kuivi ilmu, hakati seda kuumust looma tule kohal. Siis nähti, et suitsutamine küpsetab ka liha paremini läbi ning annab veelgi parema maitse. Eesti oludes on ajalooliselt olnud peamiseks lihaloomaks, mida suitsutati, nuumsiga, kes tapeti tavaliselt
jõuludeks. Peale sealiha suitsutati vahel lamba-, veise- ja linnuliha. Liha suitsutati üle kogu Eesti,
suitsutamise tehnoloogia aga erines piirkonniti. Näiteks Saaremaal ja Läänemaal suitsutati liha pliidi kohal. Enamasti suitsutati seal lambareisi, sealihatükke ja pekki. Peale lamba- ja sealiha
suitsutasid ja soolasid saarlased ja randlased veel hülgeliha. Lõuna-Eestis suitsutati liha suitsusaunas.
Parim sink on siiski  üks ehtsas autentses suitsusaunas suitsutatud sink. Kindlasti soovitame proovida, sellist kraami kahjuks tänapäeval supermarketist ei leia. 

www.suitsusaunasink.ee
Eelmine
Vinnutatud liha
Järgmine
Tasuta transport pakkidele